Ehitusgeoloogiliste uuringute korraldamise tehniline pool on reguleeritud Eesti standarditega EVS-EN 1997-1: Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine: Osa 1: Üldeeskirjad ning EVS-EN 1997-2: Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine: Osa 2: Pinnaseuuringud ja katsetamine.

Nimetatud standardis on ehitusgeoloogilise uuringu tähenduses sünonüümidena kasutusel ka mõisted pinnaseuuringud või geotehnilised uuringud, mis on osa geotehnilisest projekteerimisest.

Geotehnilise väliuuringu meetodid on visuaalne vaatlus, küsitlus, puurimine, šurfimine, pinnase ja veeproovide võtmine laboriteimide tegemiseks, penetreerimine, pinnase välikatsed, erinevad mõõtmised (vahekaugused, kõrgused, veetaseme sügavused, jms.).

Kameraalsel uuringul toimub väliuuringu ja laboriteimide tulemuste andmetöötlus ning analüüsimine, mille põhjal koostatakse geotehnilise uuringu aruanne, kuhu lähevad kõik edasiseks geotehnilisteks projekteerimiseks vajalikud andmed.

Kui on olemas usaldusväärsed andmed geoloogiline ehituse, pinnaseomaduste ja pinnaseveeolude kohta ja geotehnilise projekteerimise kogemus on võimalik lihtsat ja kergemat ehitist projekteerida ka ilma pinnaseuuringuta. Tavaliselt projekteerimine ilma pinnaseuuringuteta viib vundamentide üle dimensioneerimisele, mis on tellija seisukohalt kulukas. Samas projekteerimine tegelikke pinnaseolusid teadmata võib olla potensiaalselt ohtlik eriti kui geotehnilised tingimused muutuvad.

Uuringute kogemus on näidanud, et geoloogiline ehitus ja pinnasetingimused võivad kardinaalselt muutuda mitte ainult naaberkruntide vaid isegi ühe ehitise ulatuses. Sellises olukorras ilma pinnaseuuringuta projekteerimisel võivad olla erinevad ebameeldivad tagajärjed – uputus, niiskuse kogunemine, ebasoovitavad vajumid või isegi ehitise purunemisoht, mille likvideerimise kulud ületavad asjatundliku projekteerimise kulud koos geotehnilise uuringuga.

Seepärast on oluline juba ehitise kavandamise algetapil selgitada välja ehitusgeoloogilised tingimused ja hinnata ehitise rajamisega seotud riskid.

Eeluuring tuleb võimalusel teha kasutades arhiivimaterjale, geoloogilisi kaarte, vajadusel teha väliuuringud üksikutes punktides, näiteks selleks et saada eelteavet ehituskoha sobivuse kohta, pinnase ja pinnasevee reostuse kohta, olemasolevate allmaarajatiste kohta. Selline lähenemine on kindla peale minek ja võimaldab säästlikumalt kavandada hilisema põhiuuringu ja kontrolluuringu sisu ja mahtu.

Põhiuuringu eesmärgiks on usaldusväärseks ja ökonoomseks projekteerimiseks vajalike algandmete hankimine, otstarbeka ehitusmeetodi valikuks vajaliku info hankimine ja võimalike ehitustöid raskendavate asjaolude väljaselgitamine.

Kontrolluuring ehk pinnasetingimuste kontroll tehakse juba ehituse ajal osana ehitusprotsessi ja tööoskuste ehitusjärelvalvest. Pinnasetingimuste kontrolli eesmärk on välja selgitada pinnase- ja pinnasevee tingimustega seotud võimalikke kõrvalekaldeid võrreldes projekteerimisel eeldatuga (põhiuuringu andmega). Kontrollitakse projekteerimisel rakendatud põhimõtete rakendatavust tegelike pinnase geotehniliste iseärasuste ja pinnasevee olude puhul. Vajadusel nähakse ette detailsemad uuringud.

Lihtsamate ehitiste ja tingimuste puhul (geotehniline kategooria 1) on kontroll visuaalne ja hinnatakse ainult pinnase liigitust ning pinnasevee taseme vastavust varasematele andmetele. Keerukamate ehitiste ja tingimuste puhul (geotehnilised kategooriad 2 ja 3) peaks kontrollima vahetult vundamendi alla jääva pinnase geotehnilisi omadusi. Vajadusel tuleb võtta esindusproovid ja teha pinnase liigituse, tugevuse ja kokkusurutavuse katseline määramine laboris. Viiakse läbi pinnasevee tingimuste otsesed vaatlused juhul kui see tugevalt mõjutab ehitustööde tegemist või ehitise käitumist, samuti siis kui ehitusoperatsioonideks vajalik veealandus avaldab olulist mõju pinnasevee režiimile.